Külli Taro: suur osa kliimaseaduse eelnõust ei ole tegelikult seadus

Vikerraadio päevakommentaaris leiab Külli Taro, et valitsuse heaks kiidetud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu on olemuslikult problemaatiline. Nimelt ei ole suur osa eelnõu tekstist juriidilises mõttes päriselt seadus, kuigi seda nii nimetatakse.

Valitsus on heaks kiitnud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu – dokumendi, millest peaks saama üks olulisemaid keskkonnaalaseid õigusakte Eestis. Ometi tõstatab analüütik [Külli Taro](/politicians/kylli-taro) Vikerraadio päevakommentaaris terava küsimuse: kas see, mida nimetatakse seaduseks, on ka tegelikult seadus?

Taro hinnangul on eelnõus märkimisväärne osa teksti, mis ei vasta seaduse põhitunnustele. Seadus peab olema siduv, konkreetne ja rakendatav – kuid suur osa kliimaseaduse eelnõu tekstist jääb deklaratiivseks või programmaatiliseks, meenutades pigem strateegiadokumenti kui õigusakti.

See eristus ei ole pelgalt tehniline juriidiline nüanss. Kui seaduse sõnastus ei loo tegelikke kohustusi ega ole kohtus kaitstav, siis jääb ka kliimaeesmärkide saavutamine pelgalt hea tahte küsimuseks – ilma õigusliku jõuta. Taro tõstatab sellega laiema probleemi: kas Eesti kliimaseadus suudab oma nime kanda?

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu on pälvinud tähelepanu kui Eesti pikaajalise kliimaeesmärkide raamistik. Selle eesmärk on suunata majandust kliimaneutraalsuse poole ning anda selge suund nii ettevõtetele kui ka riigile. Küsimus, mil määral on need eesmärgid õiguslikult siduvad, on aga endiselt lahtine.