Meedialiit vaidlustab uue kriisiseaduse: pressivabadus ohus?

Riigikogu võttis vastu kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse, mis lubab sõjaseisukorras meediat piirata nii valitsusel, politseil kui kaitseväel. Eesti Meedialiit kavatseb pöörduda presidendi ja õiguskantsleri poole, et kaitsta ajakirjandusvabadust.

Eesti Meedialiit on otsustanud pöörduda presidendi ja vajadusel ka õiguskantsleri poole pärast seda, kui Riigikogu võttis vastu kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse. Seadus näeb sõjaseisukorras ette meedia piiramise õiguse mitte ainult valitsusele, vaid ka politseile ja kaitseväele — see on tekitanud meediaorganisatsioonides tõsist muret.

Meedialiit leiab, et seaduses sätestatud pädevuste laiendamine politseile ja kaitseväele seab ohtu ajakirjandusvabaduse kui demokraatliku ühiskonna ühe nurgakivi. Organisatsioon rõhutab, et sõjaolukorras on vaba ja sõltumatu ajakirjandus eriti oluline, mitte vastupidi.

Presidendi poole pöördumisega loodab Meedialiit, et riigipea kasutab oma põhiseaduslikku õigust seadus välja kuulutamata jätta või selle õiguskantsleri kaudu põhiseaduse vastavuse kontrollile suunata. Õiguskantsler saab omakorda hinnata, kas uued meediapiirangu volitused on kooskõlas Eesti põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste konventsiooniga.

Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse vastuvõtmine on osa laiemast riigikaitseõiguse reformist, mille eesmärk on tagada Eesti toimetulek erinevates kriisiolukordades, sealhulgas relvakonfliktis. Meedialiit ei vaidlusta reformi vajadust tervikuna, kuid nõuab selgemaid tagatisi, et meedia piiramine jääks erakorraliseks ja põhjendatud meetmeks.