Miks kasvavad sirelil õnneõied ja miks ta vaasis ei seisa?

Sireli kohta on palju levinud müüte ja huvitavaid fakte. Lilled on kahte põhitüüpi: lillad ja valged, kusjuures valged on evolutsiooniliselt nooremad. Artikkel uurib sireli omapäraseid kasvuharjumusi ja käitumist.

Sireli armastajate seas on üks kindel ütlus: sireleid on kahte tüüpi – lillad ja valed. Kuigi see on mõistagi nali, peidab see endas tõetera, sest lilled lillad sirelid on tõepoolest vanemad ja algupärasemad kui nende valged sugulased.

Botaanika seisukohalt on valged sirelid tekkinud mutatsioonide tulemusel ja on evolutsiooniliselt nooremad kui lillaõielised esivormid. Seega on mõlemal oma koht looduses, kuid lillad sirelid kannavad endas pikemat ajalugu.

Üks tuntumaid sireli eripärasid on nn õnneõied – õisikutes leiduvad neljast kroonlehest erinevad, viie- või enamakronlehelised õied, mida peetakse rahvapärimuses õnne toovaks. Nende tekkimine on bioloogiline juhus, mitte sihilik nähtus.

Ka tuntud tõsiasi, et sirel vaasis kuigi kaua ei seisa, on hästi teada kogenud lillekasvatajatele. Sirelid kulutavad lõigatuna kiirest oma veevarusid ja keelduvad sageli tarbimast piisavalt niiskust – seetõttu närbuvad nad kiiremini kui paljud teised lõikelilled.