Miks põuad ja tormid samaaegselt sagenevad?

Teadlased selgitavad näilist vastuolu: soojenev kliima muudab Maa veeringet, põhjustades korraga nii rohkem äärmuslikke sademeid kui ka sagedasemaid põudu. Muutus mõjutab kõike põhjaveest põllumajanduseni ning võib toimuda kiiremini, kui varem arvati.

Esmapilgul tundub see vastuoluna – kuidas saab ühes piirkonnas korraga sageneda nii põud kui ka paduvihm? Teadlased selgitavad, et mõlemad nähtused on tegelikult ühe ja sama protsessi kaks tahku: soojeneva kliima tõttu muutuv Maa veering.

Kliima soojenemine kiirendab veeringet

Kui temperatuur tõuseb, kiireneb aurustumine. Maapinnalt ja veekogudest eraldub õhku rohkem niiskust, mis koguneb atmosfääri suuremate kogustena. Tulemuseks on intensiivsemad paduvihmad ja äärmuslikumad tormid – samas kui perioodid sademete vahel muutuvad pikemaks ja kuivemaks.

See tähendab, et vihm ei jaotu enam ühtlaselt, vaid langeb lühikeste, kuid väga intensiivsete pursetena. Maapind ei suuda sellist veehulka kiiresti imada, mistõttu suurem osa veest voolab maa pealt ära, jõudes harva põhjavette. Kuivad vaheperioodid pikenevad ning mullaniiskus jääb madalaks.

Põllumajandus ja põhjavesi löögi all

Mõju on eriti tuntav põllumajanduses. Taimed vajavad ühtlast niiskust, mitte vaheldumisi üleujutusi ja põuda. Uuringud näitavad, et just see ebaregulaarne muster kahjustab saake rohkem kui kas ainult kuivus või ainult liigne vesi.

Teadlaste hinnangul võib senine tasakaal veeringes murduda kiiremini, kui seni arvati. See paneb surve alla kogu veevarustuse taristu – alates reservuaaridest kuni niisutussüsteemideni. Piirkonnad, mis polnud varem põuaohtlikud, seisavad nüüd silmitsi uute väljakutsetega.