Millised taimed ei talu puutuhka? Aednikud peaksid teadma

Puutuhk on populaarne loodussõbralik väetis, kuid kaugeltki mitte kõigile taimedele sobiv. Mõne kultuuri puhul võib tuhaga väetamine kasvu pidurdada, saaki vähendada või taimi koguni kahjustada. Aednikud peaksid teadma, millistest taimedest tuhk eemale hoida.

Puutuhk on paljudes Eesti kodumajapidamistes kättesaadav ja populaarne looduslik väetis, mis sisaldab taimedele vajalikke toitaineid nagu kaalium, kaltsium ja fosfor. Ometi ei tähenda see, et tuhk sobiks kõigile aiataimedele – mõnele kultuuridele võib selle kasutamine rohkem kahju teha kui kasu tuua.

Põhiline probleem seisneb selles, et puutuhk tõstab mulla pH-taset, muutes selle aluselisemaks. Happelist mulda eelistavad taimed nagu mustikad, jõhvikad, karusmari ja kanarbik kannatavad tuhaga väetamise korral – nende kasv pidurdub ning taimed ei suuda enam mullas leiduvaid toitaineid korralikult omastada.

Samuti tuleks tuhast hoiduda kartulikultuuri puhul. Kõrgem pH soodustab kartulil parkunõgise levikut, mis on levinud seenhaigus, mis rikub mugulate välimust. Ka sibulad ja küüslauk eelistavad pigem neutraalset kuni kergelt happelist mulda ning ei vaja tuhaga lisaväetamist.

Tomatid, paprika ja muud öövihmaste sugukonna taimed on samuti tundlikud mulla reaktsiooni muutuste suhtes. Liigne leelistamine võib põhjustada toitainete puudust ja kasvupeetust. Tuhka ei soovitata kasutada ka värskelt külvatud seemnetele, kuna see võib idanemist häirida.

Kokkuvõttes tasub puutuhka kasutada kaalutletult. Enne väetamist on soovitatav kontrollida mulla pH-taset ja uurida, millised aias kasvavad kultuurid happelist keskkonda eelistavad. Tuhk sobib hästi näiteks roosaedele, sibullistele lilledele ning paljudele köögiviljadele nagu kapsas, peet ja porgand – kuid neid taimi, mis eelistavad happelist mulda, tasub tuhast kindlasti säästa.