Mis saab, kui Venemaa juhib Ukraina drooni Eestisse?

Ajakirjanik Jaanus Piirsalu küsib, millised on Eesti võimalused, kui Venemaa suunab teadlikult mõne Ukraina drooni Eestimaa suunas, tabades bensiinijaama või elumaja. Artikkel analüüsib Venemaa hübriidsõja võimalikke stsenaariume Eesti suhtes.

Ajakirjanik Jaanus Piirsalu tõstatab murettekitava küsimuse: mis juhtuks, kui Venemaa suunaks tahtlikult mõne Ukraina drooni Eesti territooriumile, nii et see tabaks bensiinijaama või isegi elumaja?

See pole enam pelgalt teoreetiline mõtteharjutus. Ukraina sõjakeerises on droone juba tabandud kohti, mida keegi ei osanud ette näha – sealhulgas ka Eesti lähedal asuvaid piirkondi. Venemaa on korduvalt näidanud, et on valmis kasutama vaenulikke tegusid, mis jäävad otsese sõjategevuse piirimaile.

Hübriidsõja uus mõõde

Kui Venemaa suudab droonilende mõjutada või ümber suunata, võib see olla osa laiemast hübriidsõja strateegiast – tekitada segadust, hirmu ja poliitilisi pingeid NATO liitlaste seas ilma otsest sõjalist vastust provotseerimata. Selline stsenaarium seaks Eesti ja NATO väga keerulise valiku ette: kuidas reageerida juhtumile, mille puhul vastutuse tõendamine on keeruline?

Eesti riigikaitse eksperdid on varasemalt hoiatanud, et riigi õhukaitse vajab tugevdamist just selliste hübriidohtude vastu. Droonid on odavad, raskesti tuvastatavad ja nende päritolu on sageli võimatu kiiresti kindlaks teha – see muudab nad ideaalseks tööriistaks ründajale, kes soovib jääda varjule.

Eesti peab olema valmis

Piirsalu tõstatatud küsimus on oluline meeldetuletus, et Eesti julgeolekupoliitika peab arvestama mitte ainult klassikalise sõjalise rünnakuga, vaid ka selliste sündmustega, mis näivad esmapilgul õnnetustena, kuid võivad olla hoolikalt planeeritud provokatsioonid. Vastuse leidmine sellele küsimusele on üks olulisemaid ülesandeid nii Eesti kaitseplaneerijatele kui ka NATO liitlastele.