Mitu ametit ühel inimesel: Euroopa poliitikute topeltrollid luubi all

Euroopa poliitikute seas on levinud praktika pidada korraga mitut ametikohta. Manfred Weberi ja George Osborne'i näited toovad esile küsimuse, kas üks inimene saab tõhusalt täita mitmeid olulisi rolli korraga.

Euroopa poliitikas on ametikohtade kuhjamine muutunud üha tavalisemaks nähtuseks, kus üks isik täidab samaaegselt mitut vastutusrikast rolli. Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni EPP juht Manfred Weber on üks tuntuimaid näiteid poliitikutest, kes haldavad korraga mitut olulist positsiooni.

Kuid isegi Weberi rollipagas jääb alla briti poliitiku George Osborne'i saavutustele, kes on olnud üheaegselt nii ajakirjanik, nõunik kui ka avaliku elu tegelane mitmes valdkonnas. Osborne'i näide tõstatab põhimõttelise küsimuse: kus läheb piir produktiivse mitmekülgsuse ja vastutustundetuse vahel?

Kriitikud väidavad, et liiga paljude ametikohtade pidamine viib paratamatult huvide konfliktideni ning takistab igasse rolli täielikult pühendumist. Kui poliitik istub korraga mitmetes juhatustes ja täidab samaaegselt valitavat ametit, tekib küsimus, kellele ta tegelikult lojaalne on.

Toetajad seevastu leiavad, et mitmekülgne kogemus rikastab otsustusprotsessi ning laiad võrgustikud aitavad ellu viia ambitsioonikamaid projekte. Nende sõnul peegeldab mitme ameti pidamine üksnes seda, et mõned inimesed on erakordselt võimekad ja neid usaldatakse laialdaselt.

Euroopa tasandil pole ühtseid reegleid, mis piiraksid avaliku sektori ametikohtade ühitamist eraeluliste kohustustega. Läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks nõuavad mitmed vabaühendused selgemate piirangute kehtestamist, et avalik huvi ei jääks isiklike ambitsioonide varju.