NATO kaitse Baltikumis: mida sa pead teadma Eesti turvalisuse kohta

NATO kaitse on muutunud Eestile enam kui kunagi varem kriitiliseks, kuna Venemaa suurendab julgeolekuohte droonide, elektrooniliste häiretega ja sõjaliste ähvardustega. USA kohustuse määrimatusus, Euroopa tugevdav kaitsealane mobiliseerumine ja NATO struktuurimuudatused loovad keerulise turvalisuse maastiku, kus Balti riigid peavad tõestama oma kaitsesuutlikkust.

NATO kaitse tähendab Eestile, Lätile ja Leedule liitlaste ühist kaitset agressor­vastaste rünnakute eest. NATO-ga liitumisega 2004. aastal sõlmisid need riigid lepingu, mille kohaselt iga liikmesriigi sõjalise rünnaku korral peetakse seda rünnakuks kogu liidule. See on julgeolekumähis, mis peaks kaitsmata Baltikumi Venemaa agressiooni eest. Praktiselt tähendab see USA, Suurbritannia, Poola ja teiste NATO liikmete sõjaväe kohalolekut Eestis, Lätis ja Leedus ning seda, et NATO jõud on valmis vastama igale ohtule.

Viimased kuud on näidanud, et Venemaa testib NATO valmisolekut mitmel viisil. Dronide sissetungid Balti riikide õhuruumi, GPS-signaalide häirimine Briti kaitseministri lennuki ja Suurbritannia õhuväe lennukite suhtes, ning Kremli süüdistused, et Baltikum lubaks Ukrainal pommitada Venemaad, on kõik osa koordineeritud survest. Moskva eesmärk näib olevat hinnata NATO vastupidavust ja leida nõrkusi allianssi ühtsuses. NATO liitlased, sealhulgas Eesti, on neid süüdistusi otseselt ümber lükanud ja rõhutanud, et tegemist on valedega ja desinformatsiooniga.

Eesti turvalisuse jaoks on otsustavalt oluline USA kohustus NATO-le. Donald Trump'i valiminek USA presidendiks on tekitanud märkimisväärset ebakindlust: Trump on ähvardanud tuua USA väed Euroopast välja, kuid hiljem teatas, et saadab hoopis 5000 täiendavat sõdurit Poolasse. See ettearvamatus paneb Euroopa juhteid muretsema. USA on praegu NATO suurim sõjaline jõud, ja ilma USA tugevate vägedeta ei ole Baltikumi kaitse sama efektiivne. Eesti ja tema naabrid püüavad USA administratsiooni hoida endale pühendunud, näidates, et Baltikum on strateegiliselt oluline NATO-le ja USA-le.

Euroopa ise tugevdab oma kaitsesuutlikkust. Saksamaa suurendab oma kaitseeelarvet üle nelja protsendi SKP-st, Poola saab USA-lt F-35 hävitajaid ja varustab end modernsete relvastustega. Leedu ostis Soomest 936 Patria soomukit. NATO liitlased teevad suuri investeeringuid kaitseesse, kuna USA tulevikutunnus on ebakindel. Poola saadab oma hävitajaid Ämari õhuväebaasile, et kaitsta Balti õhuruumi. See näitab, et isegi USA kohustuse kõiklemise korral üritavad Euroopa riigid end kaitsta.

NATO struktuur kohandub ka Baltikumi jaoks. NATO kavatseb luua uue juhtimisstruktuuri, mis võimaldaks kiiresti paigutada suuri väekontingente Eestisse ja Lätti. Ehkki Need plaanid pole lõplikud, näitab see, et liit võtab Baltikumi ohtu tõsiselt. Eesti kaitseväe juhataja on rõhutanud, et need muudatused tuleb kiiresti ellu viia, sest oht on tegelik ja olemas.

Kraatides Balti riikide mureid, on oluline mõista, et Venemaa sõjalised manöövrid ei ole juhuslikud. Droonide sissetungid, hävitajate ja pommitajate lendamised Eesti, Läti ja Leedu piirilähedal ning elektroniliste häirete paigutamine on osa strateegilisest survestamisest, mille eesmärk on testida NATO vastupidavust. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja teised juhid on hoiatanud, et Venemaa võib otsustada NATO vastu sõda alustada, seega peab alliants näitama ühtset vastupanu.

Ukraina sõda on muutnud NATO-le arusaadavaks, et Euroopa ei saa enam loota ainult USA kaitsele. Ukraina on näidanud, kuidas väike riik võib suurt jõudu vastustada, kuid ka kuidas sõja pikitõmbumine kulutab ressursse ja jõudu. NATO liitlased otsivad viise, kuidas tagada, et Baltikum ei sattu samasse olukorda. Seetõttu toetavad paljud NATO riigid Ukraina julgeolekuabistamist ning üritavad Kiievit sõjaliselt tugevaks muuta.

Tuleviku puhul on oluline, et Eesti, Läti ja Leedu jätkaksid NATO kohustuste täitmist, näitaksid oma kaitsemaksmisvalmidust ja loobiks usaldust liitlastega. USA-ga suhted jäävad kriitilised, kuid Euroopa ühendus ja Balti riikide endi jõupingutused on sama olulised. NATO kaitse pole kindel garantii, vaid jagatud kohustus, mille jaoks peavad kõik liikmesriigid panustama oma vahendeid ja ressursse. Baltikumi tulevikuks on oluline, et see ühtsus ja vastupidavus püsiks, hoolimata Moskva survestamisest ja lääne poliitilisest ebakindlusest.