NATO kaitse selgitatud: mida pead teadma Eesti turvalisuse kohta

NATO kaitse on muutunud Eestile kriitiliseks, sest Venemaa suurendab julgeolekuohte droonide ja elektrooniliste häiretega Balti piirkonnas. USA kohustuse määrimatusus, Euroopa kasvav kaitsekulutamine ja NATO struktuuri ümberkorraldustused loovad keerulise turvalisuse olukorra, milles Balti riigid peavad tugevdama oma kaitsevõimet.

NATO kaitse tähendab kollektiivset rindlist sõjalist kaitset, mille kohaselt rünnakut ühele NATO liikmele käsitletakse rünnakuna kõigile. See printsiip, mis tuleneb NATO asutamisest 1949. aastal, on Eesti, Läti ja Leedu julgeoleku aluse muutnud pärast nende NATO-sse astumist 2004. aastal. Kuid praegune geopoliitiline olukordi, mis on kujunenud Venemaa täiemahulist invasiooni Ukrainasse 2022. aastal, on muutnud NATO kaitse kontseptsiooni praktikas keerulisemaks ja kohustuse täitmist ebakindlamaks.

Venemaa on viimastel kuudel suurendanud hübriidkaitse ohte Balti riikide vastu, kasutades droonesid, elektroniliste häirete ja valeinformatsioonioperatsioone. Paljud droonid on lendanud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis, kusjuures NATO hävitajad on neid tulnud alla tulistama. Venemaa väidab, et need droonid pärinevad Ukrainast ja et Balti riigid lubavad Ukrainal neid kasutada rünnakuteks Venemaale. Eesti ja teised Balti riigid, samuti NATO juhtimisasutused on neid väiteid ümber lükanud, pidades neid valeinformatsiooniks, mida Kreml levitab hirmuga külvamise ja NATO liikmete eraldamise eesmärgil.

Amerika Ühendriikide suhtumine NATO kaitseandmetesse on viimaste kuudel märkimisväärselt muutunud. USA presidendiga Donald Trump on öelnud, et võib USA väed Euroopast välja tuua ning on kritiseerinud NATO liitlasi, et nad ei kuluta kaitsele piisavalt raha. See on tekitanud märkimisväärse ebakindluse Euroopa juhte hulgas, kes on sõltunud USA sõjalisest toetusest. USA saatmist 5000 sõduri Poolasse peetakse üheks märgiks jätkuvast USA kohustusest Euroopa suhtes, kuid ebakindlus jääb, sest Trump on oma otsuseid varem muutnud.

Euroopa riigid on reageerinud USA kohustuse määrimatusele, suurendades oma kaitsekulutusi ja tugevdades omavahelist kaitsekestvust. Saksamaa, Poola ja teised riigid kulutas sel aastal märkimisväärselt rohkem kaitsetööstusele. Samaaegselt otsivad Euroopa riigid ühiseid kaitsealaseid algatusi, näiteks Ühendekspeditsiooniväge, mis võimaldaks Euroopale suurimat kaitsealast autonoomiat, kui USA kohustus nõrgenebuks. Briti ja poolakal ning Soome ja teiste Balti naabrite vahel on sõlmitud eraldi kaitsealased leppingud, mis tugevdavad regionaalset solidaarsust.

NATO struktuurimuudatused on samuti oluline osa turvalisuse korraldamisest Baltikumis. NATO teeb uute juhtimisstruktuuride ja väepaigutuse plaane, et tagada kiirem reageerimis võime Balti piirkonnas. Teise korpuse määramine Eesti ja Läti kaitseks on näide NATO kohandustest. Eesti ja teiste Balti riikide välisministrid ja kaitseministrid on rõhutanud, et need muudatused peavad olema kiired ja tõhusad, sest varasemate kuudel tuvastatud droonijuhtumid ja elektrooniliste häirete suurenemine näitavad vajadust paremale kaitsevalmidusele.

Ukraina sõja mõju NATO kaitsele ei ole võimalik eirata. Sõda on näidanud, kuidas kaasaegne sõjapidamine toimib ja miks NATO peab pidevalt arendama oma kaitsevõimeid. Ukraina on saanud NATO liikmetelt oluliseks partneriks sõjaliste kogemuste vahetamises. Mitmete NATO liikmeide, sealhulgas Rootsi ja Leeduga, on arutanud Ukraina võimalikku NATO-sse astumist tulevikus, kuigi see on paljude NATO riikide jaoks praegu veel pooldusega seotud.

Esti jaoks konkreetselt tähendab NATO kaitse, et riik on kaitsealaste ressursside investeerimise ja NATO struktuurides osalemise kaudu seotud suurema liidu turvalisusega. Siiski tekitab USA kohustuse määrimatusus muretsemist, sest praeguste ja tulevaste kaitsekulutuste suurenemine võib käia Eestile koormavalt. Samuti on oluline, et Eesti säilitaks oma rahvusliku kaitsevõime tugevana ja et NATO kaitse ei muutuks liiga sõltumiseks välisest toetusest. Eesti kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi juhid on rõhutanud vajadust tugevdada koostööd NATO partnerite ja eriti Balti naabrite Läti ja Leeduga.

NATO kaitse tulevikku mõjutavad mitmed tegurid, mida ei ole võimalik täielikult ette näha. USA administratsiooni otsused, Euroopa riikide omavaheline koordineerimine, NATO struktuuri ümberkorraldustused ja Venemaa käitumine loovad keerulise turvalisuse olukorra. Teisest küljest on NATO ühtsus ja solidaarsus jäänud tugevaks, ja liit on näidanud suutlikkust kiiresti reageerida kriisidele. Eesti ja teiste Balti riikide jaoks tähendab see, et kuigi ohu tase on tõusnud, on süsteemse kaitseotne alus olemas. Riigid peavad aga jätkama investeerimist oma kaitsealasesse arengus ning hoida tugevat seost NATO liikmekantsiga.