Palgalõhe direktiivi viivitus võib Eestile maksma hakata

Majandusminister Erkki Keldo otsus edasi lükata Euroopa palgalõhe direktiivi võib kaasa tuua suuri rahalisi kahjusid Eestile. Kriitikud väidavad, etminister eelistab ettevõtjate huve naistöötajate õigustes, kusjuures Eestil on Euroopas suurim palgalõhe.

Eesti seisab silmitsi potentsiaalse rahalise kohustusega, mis tuleb Euroopa palgalõhe direktiivi rakendamise hilinemine. Majandusminister Erkki Keldo vastas Postimehe küsimustele palgalõhe regulatsiooni osas, viidates vasak-parempoliitilisele vastuolule, kuigi tegelikult on tegu majanduslikult märkimisväärse küsimusega.

Eesti on Euroopas ebatavalise positsiooniga — naiste ja meeste palkade erinevus on siin Euroopa Liidus kõige suurem. See tähendab, et naistel maksatakse keskmiselt oluliselt vähem kui meestel sama töökoha eest. Direktiivi rakendamine nõuaks ettevõtete muutusi palkamispraktikates, et vähendada seda lahknevust.

Kriitikate arvates prioritiseerib minister ettevõtete huvid naistöötajate õiguste ees, vastutades sellega majanduslikult irratsionaalset otsust. Direktiivi täideviimise edasi lükkamine võib tuua Eestile rahaliseid kahjusid sadade tuhandete eurode ulatuses, samuti kahjustab see naiste majanduslikku heaolu ja võrdse palga printsiipe.

Küsimust tehakse naiste ja meeste võrdse palga rakendamise vajalikkusest ning Euroopa regulatsioonide täitmisest Eestis.