Pelgulinna gümnaasiumi direktor: Eesti hariduses on liiga palju ärevust ja avalikku survet

Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur leiab, et Eesti haridussüsteemis valitseb liiga palju ärevust, viha ja avalikku survet. Ta hoiatab koolijuhte kergekäelise tagasiastumise eest ning rõhutab, et haridus vajab inimesi, kes suudavad vigadest õppida.

Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur tõstab esile murettekitava tendentsi Eesti haridusmaastikul: koolides valitseb üha enam ärevust, viha ja avalikku survet, mis kahjustab nii õpetajate kui ka õpilaste heaolu. Tema hinnangul on probleem süsteemne ja vajab tõsist tähelepanu.

Piiburi sõnul on kevadised pinged koolides sageli ennustatavad — need tekivad seetõttu, et õppimisega on aasta jooksul jäädud hiljaks ning lõpuperiood toob kuhjunud mured pinnale. «Kui õppimine lükatakse viimasele hetkele, siis ei ole imestada, et kevad toob kaasa stressi ja konfliktid,» selgitab ta.

Koolijuhid ei peaks rutakalt lahkuma

Eraldi tõstatab direktor küsimuse koolijuhtide vastupidavusest ja rollist. Tema arvates peaksid koolijuhid pärast keerulisi juhtumeid enne tagasiastumist tõsiselt järele mõtlema ning mitte alluma liigsele avalikule survele. Eesti haridus vajab tema sõnul inimesi, kes suudavad ka vigadest õppides edasi liikuda, mitte põgeneda vastutuse eest.

Piibur rõhutab, et koolijuhi amet nõuab erakordset psühholoogilist vastupanuvõimet. Avalik surve, lapsevanematepoolsed nõudmised ja meediakajastus võivad muuta isegi kogenud haridusinimeste töö väljakannatamatuks. Seetõttu on oluline, et koolid ja omavalitsused toetaksid juhte keeruliste olukordade lahendamisel, mitte ei ootaks nende kiireid lahkumisi.

Haridussüsteem vajab muutust

Laiemas plaanis näeb Pelgulinna gümnaasiumi juht vajadust muuta Eesti hariduskultuuri — liikuda karistamise ja süüdistamise loogikast õppimise ja arengu loogika suunas. See eeldab muutusi nii koolide sisemises töökultuuris kui ka ühiskondlikus suhtumises haridusse tervikuna.