Politsei ei toeta mobiilsete kiiruskaamerate eelhoiatussilte

Politsei ei poolda kolme Riigikogu saadiku algatust, mis kohustaks paigaldama hoiatussildid mobiilsete kiiruskaameraid mitu sada meetrit ette. Samas kaalub Politsei- ja Piirivalveamet tõsta fikseerimisläve praeguselt 3 km/h-lt 6 km/h-le.

Eesti politsei on avaldanud vastuseisu kolme Riigikogu saadiku ettepanekule, mis näeks ette kohustusliku hoiatussiltide paigaldamise mobiilsete kiiruskaamerate ette mitu sada meetrit. Seadusandliku algatuse toetajad leiavad, et selline märgistus aitaks autojuhte kiirust reguleerida ning vähendaks liiklusõnnetuste arvu.

Politsei- ja Piirivalveameti seisukoha järgi ei ole üks linna sissesõidu juures asuv märk piisav asendus spetsiaalsetele hoiatussiltidele, mida mõned poliitikud soovivad kiiruskaameratele eelnevalt nõuda. Amet leiab, et olemasolev liikluskorraldusmärkide süsteem on piisav ning täiendavad hoiatused ei suurendaks liiklusohutust oodatud määral.

Samal ajal kaalub Politsei- ja Piirivalveamet praktilist muudatust kiiruse mõõtmise läviväärtuses. Praegu fikseerivad mobiilsed kiiruskaamerad rikkumise, kui sõiduki kiirus ületab lubatut 3 km/h võrra. Kaalutava reformi kohaselt tõuseks see lävi 6 km/h-le, mis annaks autojuhtidele veidi suurema vea piiri.

Liiklusohutuse eksperdid on lävisuurenduse osas erinevatel seisukohtadel. Ühed leiavad, et väiksem sallivus annab selgema sõnumi liikluseeskirjade rangest järgimisest, teised aga usuvad, et realistlikuma läve kehtestamine parandab süsteemi usaldusväärsust ja vähendab vaidlusi mõõtmistulemuste üle.