Psühholoogid: kevadine suurpuhastus on ootamatult kasulik vaimsele tervisele

Kevadine suurpuhastus tundub paljudele tüütu kohustusena, kuid eksperdid kinnitavad, et koristamine mõjub vaimsele tervisele märkimisväärselt positiivselt. Nii psühholoogid kui ka zen-mungad on jõudnud üksmeelele, et tolmu pühkimine ja põrandate pesemine peidab endas ootamatult võimsat mõju heaolule.

Kevad on käes ja koos sellega saabub paljudele tuttav tunne – aeg on asjad korda teha. Kui suurpuhastus tundub enamikule pigem tüütu kohustusena kui naudinguna, siis eksperdid ütlevad, et tegelikult tasub vaadata seda tegevust hoopis teise nurga alt.

Psühholoogid ja vaimse tervise spetsialistid on üha enam hakanud tähelepanu pöörama koristamise positiivsele mõjule inimese psüühikale. Füüsiline tegevus, mida korduv puhastamine nõuab, aitab vaigistada mõttemüra ja suunata tähelepanu konkreetsele hetkele. Tegu on omamoodi liikuva meditatsiooniga, mida on kasutanud läbi aegade ka zen-budistid.

Segunemine korra ja puhtusega loob keskkonda, kus aju saab lõõgastuda. Teadlaste sõnul vähendab korrastatud ruum ärevust ja suurendab keskendumissuutlikkust. Iga pühitud tolmukiht ja pestud põrand on väike samm selgema meele poole.

Ekspertide hinnangul on kevadise suurpuhastuse puhul oluline ka see, et tegemist on selge alguse ja lõpuga ülesandega. Inimesed tunnevad end pärast lõpetatud tööd rahuloleva ja tõhusana – see omakorda tõstab enesehinnangut ja pakub emotsionaalset rahulolu. Seega: järgmine kord, kui koristusmõtted tekitavad vastumeelsust, tasub meelde tuletada, et iga pühitud nurk toob kaasa veidike rohkem vaimset selgust.