Riigikaitse seadus, seksuaalvägivald ja eelarveread: Riigikogu 16. töönädal

Riigikogu 16. töönädala keskmesse kerkisid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu, nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus ning mitu sotsiaal- ja haridusküsimust.

Riigikaitse ja kriisiolukord

Nädala kaalukaimaks eelnõuks oli kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE III), mille arutelu toimus teisipäeval, 2. juunil. Tegemist on eelnõuga, mille vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus – st vähemalt 51 poolthäält –, mis rõhutab dokumendi põhiseaduslikku kaalu. Päevakorras registreeriti üks hääletus. Mida täpselt hääletati ja millise tulemusega, ei selgu päevakorra andmetest, kuid eelnõu oli töökäsitluses kolmandas lugemises (III), mis viitab, et see on jõudnud lõppjärku.

Riigikaitse teema jätkus ka neljapäeval vabas mikrofonis, kus arutati „laiapindset riigikaitset" ja „riigikaitse rahasid", ning esmaspäeval tõstatati arupärimistes küsimus kaitsevaldkonna tippjuhtide liikumisest erasektorisse – teema, mis puudutab nn pöördukse efekti ja võimalikku korruptsiooniriski.

Seksuaalvägivalla käsitlus seaduses

Kolmapäeval, 3. juunil oli hääletusel karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (727 SE II), mis kehtestab nõusolekupõhise seksuaalvägivalla käsitluse. See tähendab, et seksuaalakti kuriteokoosseisu keskmesse tõstetaks nõusoleku puudumine, mitte üksnes jõu kasutamine. Eelnõu on teises lugemises (II) ja üks hääletus toimus – milles täpselt, andmetest ei ilmne.

Käibemaks, õppetoetused ja muud majandusteemad

Kolmapäeval leidis hääletuse ka käibemaksuseaduse muutmise eelnõu (885 SE I). Esimeses lugemises olev eelnõu on alles menetluse varases faasis, kuid selle märkimine koos hääletusega annab märku aktiivsest arutelust. Päevakorras oli ka arupärimine „riigi rahanduspoliitika kohta" ja Riigikogu otsuse eelnõu (884 OE I), millega tehti ettepanek esitada negatiivne lisaeelarve valitsemiskulude vähendamiseks 2026. aastal – see eeldas samuti koosseisu häälteenamust. Koos lisaeelarve ja rohepöörde teemadega vabas mikrofonis joonistub välja, et riigieelarve ja kulude kärpimine on praegu poliitiliselt aktiivne pinnas.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu (767 SE III) jõudis samuti kolmapäeval hääletusele. Kolmas lugemine viitab, et see eelnõu on menetluse lõppjärgus.

Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Esmaspäeval esitati mitu arupärimist erihoolekandeteenuse kättesaadavuse ja erihoolekande kriisi kohta – teema on ilmselt pingelises seisus, kuna küsimusi esitati kahel erineval eelnõunumbril (954 ja 996). Kolmapäeval oli hääletusel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE III), mis samuti jõudis kolmanda lugemiseni.

Neljapäeval arutas Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Laste kehalise aktiivsuse tõstmine vaimse ja füüsilise tervise parandamiseks" – ka siin registreeriti hääletus, mis on selle menetlusliigi puhul harukordne ja viitab, et komisjon soovis suunata täiskogu seisukohta.

Haridus ja koolid

Kolmapäeval oli päevakorras Riigikogu otsuse eelnõu (867 OE I), mis tegi ettepaneku valitsusele lahendada koolide korraldatud õppekäikude rahastamisel tekkinud segadus. Kuigi formaat on otsuse eelnõu, mitte seadus, näitab koosseisu häälteenamuse nõue, et ka see küsimus on poliitiliselt tundlik.

Muud eelnõud lühidalt

Kolmapäeval arutati veel kalapüügiseaduse (859 SE III), prokuratuuriseaduse (909 SE I), konsulaarseaduse (896 SE I), ehitusseadustiku (923 SE I), kutseõppeasutuse seaduse (830 SE II) ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (888 SE I) muutmise eelnõusid. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise eelnõu (839 SE I) – tõenäoliselt õhukvaliteedi või rohepöördega seotud – jõudis samuti hääletusele.

Esmaspäeval arutati isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmist (905 SE I) ning põlevkivivarude nn salajase müümise kohta esitati arupärimine – teema, mis puudutab nii energiapoliitikat kui ka avaliku vara käsitlust.