Riik peab investeerima kultuuriliste hoonete säilitamisse

Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik Kateriin Ambrozevits nõuab, et kultuurirahastamise arutelus pööraksid otsustajad rohkem tähelepanu olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete hooldamisele. Praegu keskendutakse uute projektide toetamisele, kuid paljud ajalooliselt olulised hooned vajavad kriitilisi remonti.

Kultuurivaldkonnas käivad intensiivsed arutelud rahastamise jaotamise üle. Diskussiooni fookuses on teatrid, sport, kirjandus ja film, kuid üks oluline aspekt – kultuuriliste hoonete säilitamine – jääb tahaplaanile. Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik Kateriin Ambrozevits juhib tähelepanu asjaolule, et otsustajad peavad paremat tähelepanu pöörama juba olemasolevate kultuuriväärtuslike ehitiste hooldamisele.

Ambrozevitsa sõnul on rahastamise arutelud peatunud omamoodi nullseisukohale, kus erinevad osapooled küll aktiivselt arutlevad ja väljendavad arvamusi, kuid tegelikke otsuseid vastu võtmata ei jää. Küsimus, kas haridus kuulub kultuuri alla või on see iseseisvalt pidada, pole aga peamine teema – tähtsam on tähelepanu pööramine hoonetest kui kultuuripärandi kandjatest.

Säilitusjärgse lähenemisega arvestemine on oluline, sest paljud ajalooliselt ja arhitektuuriliselt väärtuslikud hooned vajasid remonti ja korrastamist. Riigi roll nende ehitiste säilimise tagamisel ei ole kuhugi kadunud – vastupidi, muutub see järjest kriitilisemaks. Kultuuri edasi viimiseks ei piisa ainult uute projektide toetatamisest, vaid tuleb hoida ka seda, mis on juba loodud ja mis kannatab iga aastaga rohkem.

Ambrozevits märgib, et majad kui kultuurilised objektid on paljusid puudutav teema ja väärtnev valdkond, millele peaks riik suurepäraselt ja süsteemsel viisil toetust osutama. Ilma konkreetsete investeeringuteta võib osa Eesti kultuuripärandist hävineda.