Rootsi parlamendis tekitab muret Tartu vanglarendi leping ja Eesti võimalik võimuvahetus

Rootsi Riksdagi liikmed väljendasid eile muret seoses Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendi lepingu ratifitseerimisega. Põhiküsimuseks on, mis juhtub Tartusse saadetavate Rootsi vangidega, kui Eestis pärast kevadisi riigikogu valimisi võim vahetub. Hääletus on kavas homseks.

Rootsi parlamendis lahvatas eile terav arutelu Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendi lepingu üle, mille ratifitseerimise hääletus on Riksdagis kavas neljapäeval. Mitmed Riksdagi liikmed tõstatasid küsimuse, mis saab Tartusse saadetud Rootsi vangidest juhul, kui Eestis toimuv võimuvahetus muudab kahe riigi vahelist koostöötahet.

Eesti kevadised riigikogu valimised toovad paratamatult kaasa uue valitsuse moodustamise, mis tekitab Rootsi seadusandjates ebakindlust pikaajalise lepingu kehtivuse ja järjepidevuse osas. Rootsi poliitikud soovivad kindlust, et sõlmitud kokkulepped kehtivad sõltumata sellest, milline erakond Eestis võimule tuleb.

Eesti ja Rootsi vaheline vanglarendi leping näeb ette Rootsi kinnipeetavate majutamise Tartu vanglas. Selline koostöövorm on Põhjamaades ja Baltikumis pretsedenditu ning peaks leevendama Rootsi ülerahvastatud vanglate probleemi, mis on muutunud riigis tõsiseks väljakutseks.

Lepingu toetajad rõhutavad, et rahvusvahelised kokkulepped kehtivad riikide, mitte valitsuste tasandil, ning võimuvahetus üksi ei tähenda lepingust taganemist. Siiski tunnistasid mitmed parlamendiliikmed, et poliitilised muutused võivad mõjutada koostöö kvaliteeti ja tahet.