Saksa-Hollandi korpus paljastab NATO väeprobleemi Baltikumis

Holland ja Saksamaa teatasid valmisolekust juhtida NATO kaitselahinguid Lätis ja Eestis, kuid pressiteade ei sisalda lubadust eraldada korpusele vajalikke üksusi. Toimetaja Meelis Oidsalu hinnangul müüakse avalikkusele staabireformi kaitsehoiaku tugevdamisena, kuigi tegelik tugevdustöö alles algab.

Holland ja Saksamaa avaldasid möödunud nädalal pressiteate, milles annavad märku valmidusest juhtida NATO kaitselahinguid Lätis ja Eestis. Esmapilgul tundub tegemist olevat olulise sammuga liidu idatiiva tugevdamisel — kuid lähemalt vaadates jätab teade vastamata kõige olulisema küsimuse: kust tulevad korpusele vajalikud üksused ja võimaldajad?

Staabireform ilma sisulistele lubadusteta

Pressiteade viitab piirkondliku staabireformi edenemisele, kuid ei sisalda konkreetseid kohustusi vägede eraldamiseks. See on oluline erinevus — staabi loomine ja lahinguvõimeliste üksuste tagamine on kaks täiesti eri asja. Avalikkusele on lihtne müüa organisatsiooniline muutus tugevusena, samal ajal kui tegelik kaitsehoiaku parandamine nõuab palju rohkemat.

Baltikumi kaitsevajadus jääb katmata

Toimetaja Meelis Oidsalu hinnangul paljastab Saksa-Hollandi korpuse teade tegelikult sügavama probleemi: NATO idatiival on jätkuvalt puudus lahinguvalmis vägedest, mida uus juhtimistruktuur ohjata saaks. Struktuurid on olemas, aga täitmiseks vajalik sisu — konkreetsed väeüksused ja nende toetamiseks vajalikud logistilised võimaldajad — on endiselt ebapiisav.

Kuni liikmesriigid ei võta selgeid kohustusi oma vägede eraldamiseks Balti piirkonna kaitseks, jääb iga staabireform vaid paberile. Tegelik tugevdustöö, mis nõuab poliitilisi otsuseid ja rahastust, alles algab — ning pressiteated seda tööd ei asenda.