Savisaar: kes oli eesti poliitika «suurkuju» ja kes häbiplekk?

Keskerakonna katse rehabiliteerida korruptsioonikohtuotsuse saanud Edgar Savisaart on tekitanud terava poleemika. Arvamusliider Ekvard Joakit leiab, et Savisaar pole mitte austuse väärt poliitiline suurkuju, vaid Eesti ajaloo häbiplekk. Üllatav on ka Isamaa toetus sellele ettevõtmisele.

Keskerakonna juhtkonna soov pühitseda mälestust endisele parteijuhile Edgar Savisaarele on kogunud teravat kriitikat. Arvamusliider Ekvard Joakit on seisukohal, et Keskerakond ei peaks püüdma kustutada Savisaare korruptiivset pärandit, mis on osa Eesti poliitilisest ajaloost.

Savisaare nimi seostub paljudele eestlastele nii riigi taasiseseisvumisega kui ka aastakümneid kestnud korruptsiooniskandaalidega, mis lõppesid kohtuprotsessiga. Joakiti hinnangul pole need kaks asja üksteisest lahutatavad ning Savisaare mõne perioodi teeneid ei saa kasutada varjuna hilisema kriminaalse tegevuse ees.

Isamaa roll vaidluses

Eriti üllatavaks peab Joakit Isamaa valmisolekut Keskerakonna ettevõtmist toetada. Traditsiooniliselt rahvuslik-konservatiivsena tuntud erakond, mis on Savisaarega ajalooliselt vastandunud, on mõistetamatu samm Joakiti silmis. Ta küsib: miks peaks rahvuslikku joont hoidev erakond aitama rehbiliteerida isikut, kelle tegevus seadis Eesti huvid kahtluse alla?

Savisaare 2016. aastal alustatud kohtuprotsess lõppes 2022. aastal süüdimõistva otsusega altkäemaksu vastuvõtmise eest. Joakiti jaoks on see selge piir: ükski varasem poliitiline saavutus ei kustuta kriminaalset vastutust.

Mälu ja vastutus

Arutelu Savisaare pärandist peegeldab laiemalt Eesti raskust tulla toime oma lähiajaloo komplekssete tegelastega. Kriitikud leiavad, et poliitilise mälu kujundamine peab olema aus ning ei tohi moonutada tegelikkust ühegi isiku soosimise nimel. Joakiti sõnul peaks Eesti ajalugu mäletama Savisaart sellisena, nagu ta oli — mitte kujutatuna suurkujuna, keda ta lõpuks ei olnud.