Sillamäe vanemad võitlevad erivajadustega laste kooliõiguste eest

Sillamäel on puhkenud terav konflikt lapsevanemate ning linnavõimu ja kooli vahel erivajadustega laste haridusvõimaluste üle. Vanemad süüdistavad ametnikke hoolimatuses ja suhtlemisest keeldumises. Küsimus puudutab nii laste õpikeskkonda kui ka võimuesindajate vastutustunnet.

Sillamäel on esile kerkinud pingestunud olukord, kus erivajadustega laste vanemad tunnevad end linnavõimu ja kooli poolt täielikult eiratuna. Vanemad on mures, et ametlike hoolitsuskõnede taga peitub tegelikkuses soov lapsed neile sobimatu kooli süsteemist eemale suunata.

Mida vanemad nõuavad?

Lapsevanemad rõhutavad, et konflikt pole pelgalt korralduslik — see puudutab otseselt nende laste tulevikku ja õigust saada sobivat haridust. «Muidugi ma kardan,» on üks vanematest avalikult tunnistanud, kirjeldades hirmu selle ees, mis lapsega edasi saab, kui ametnikud jätkavad senist suhtumist.

Vanemad heidavad linnavõimule ja koolijuhtidele ette, et ka sellistes eluliselt olulistes küsimustes keeldutakse nendega sisuliselt suhtlemast. Küsimustele ei vastata, kohtumistele ei tulda ja otsuseid tehakse ilma peresid kaasamata.

Linn ja kool jäävad vait

Linnavõimu ja kooli poolne reaktsioon on vanemate sõnul seni olnud minimaalne. Ametnikud pole avalikult selgitanud, miks erivajadustega lastel on keeruline leida oma vajadustele vastavat õpikeskkonda Sillamäel, ega ka seda, millised alternatiivid peredele tegelikult pakutakse.

Olukord tõstatab laiema küsimuse kohaliku omavalitsuse suhtumisest haavatavatesse peredesse: kas «hoolivuse» retoorika varjab tegelikult soovi vähendada koolide koormust erivajadustega õpilaste arvelt? Sillamäe lugu peegeldab muret, mis on omane paljudele Eesti väikelinnadele — ressursid on piiratud, kuid seetõttu ei tohiks kannatada kõige haavatavamad lapsed.