Šoigu hoiatas Balti riike ja Soomet Ukraina droonide pärast

Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Sergei Šoigu andis neljapäeval hoiatuse Eestile, Läti, Leeduele ja Soomele, väites, et Moskva reserveerib endale õiguse enesekaitseks, kui Ukraina droonid kasutavad nende õhuruumi Venemaale rünnakuks. See on juba kolmas sarnane ähvardus, mille Venemaa on aprillis Balti riikidele ja Soomele esitanud.

Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Sergei Šoigu andis neljapäeval jäiga hoiatuse nelja Euroopa riigi suunal. Šoigu väitis, et Moskva jätab endale õiguse võtta enesekaitsemeetmeid, kui Ukraina sõjalised droonid kasutavad Eesti, Läti, Leedu või Soome õhuruumi Venemaale rünnakuks.

Eesti puhul pole selge, kas riik on neid droonide ülendamisi otseselt toetanud või kas Venemaa viitab eeldusele, et Balti riigid võiksid selliseid operatsioone võimaldada. Šoigu ähvardus kätkeb kaudselt ohu, et Venemaa võib õhulöögiga reageerida, kui see oma territoriaalsele terviklikkusele ohuks peaks.

Tegemist pole esimese korraga, mil Moskva aprillis sellist ähvardust esitas. Kolm eraldi ähvardust samadele riikidele näitab, et Venemaa püüab luua surveõhkkonda Eesti, Läti, Leedu ja Soome suunal seoses Ukraina sõjaliste operatsioonidega.

Balti riigid ja Soome on NATO liikmed, mis tähendab, et otsene rünnak nende vastu käivitataks kollektiivkaitse mehhanismi. Šoigu ähvardused peavad arvestama sellega, et nimetatud riigid on NATO kaitse all, kuid samal ajal hoiatab Moskva neile, et tegevus, mis võib kahjustada Vene sõjalisi operatsioone Ukrainas, võib kaasa tuua vastusammu.

Konflikt Ukrainas on oluliselt mõjutanud Balti riikide ja Soome julgeolekupoliitikat. Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas on suurendanud nende riikide muretsemist oma lõunapiiride turvalisuse osas ja kiirendanud nende NATO integreerimisel võetud samme.