Täna ajaloos: Iisrael hukkas 1962. aastal natsikolhurmi Adolf Eichmanni

1. juunil 1962 viidi Iisraelis täide Adolf Eichmanni surmaotsus. Eichmann oli üks peamisi holokausti arhitekte, kes vastutas miljonite juutide deporteerimise ja tapmise eest. Tema kohtuprotsess Jeruusalemmas oli ajaloolist tähtsust omav sündmus.

62 aastat tagasi, 1. juunil 1962, viidi Iisraelis täide ühe ajaloo kurikuulsaima natsikurjategija, SS-Obersturmbannführer Adolf Eichmanni surmaotsus. Eichmann oli Natsi-Saksamaa kõrgem ametnik, kes koordineeris juutide massilist deporteerimist koonduslaagritesse kogu Euroopas.

Kes oli Adolf Eichmann?

Eichmann tegutses Teise maailmasõja ajal nn "lõpplahenduse" – juutide süstemaatilise hävitamise – logistilise korraldajana. Ta vastutas selle eest, et miljoneid inimesi viidi Natsi-Saksamaa surmalaagritesse, eelkõige Auschwitzi ja Treblinkasse. Sõja lõppedes põgenes Eichmann Argentinasse, kus elas varjatud identiteedi all aastaid.

Tabamine ja kohtuprotsess

1960. aastal tabas Iisraeli luureagentuur Mossad Eichmanni Buenos Airesest ning toimetas ta salaja Iisraeli. Jeruusalemmas peetud kohtuprotsess tõmbas ülemaailmset tähelepanu – süüdistatav istus klaasist kaitsekabiinis ja kuulas, kuidas ellujäänud tunnistasid tema korraldatud õuduste kohta. Kohus mõistis Eichmanni süüdi inimsusevastastes kuritegudes ja sõjakuritegudes ning määras talle surmanuhtluse.

Ajalooline tähtsus

Eichmanni hukkamine 1962. aastal oli Iisraeli ajaloos ainukordne sündmus – tegemist on senini ainus tsiviilkohtu poolt määratud ja täide viidud surmaotsusega Iisraeli riigi ajaloos. Kohtuprotsess aitas kaasa holokausti teadvustamisele kogu maailmas ning inspireeris filosoof Hannah Arendti kuulsat teost "Eichmann Jeruusalemmas", milles ta käsitles kurjuse banaalsuse mõistet.