Teadlased avastasid rasedusaegse liigoksendamise geneetilise põhjuse

Uus uuring paljastas, et rasedusaegne liigoksendamine ehk hüperemees on seotud geneetiliste teguritega. Seisund, mida kogevad paljud rasedad, võib raskeimal kujul olla eluohtlik. Avastus avab uusi võimalusi selle vaevuse raviks.

Raseduse ajal kogevad paljud naised iiveldust ja oksendamist, kuid teatud juhtudel muutub see seisund äärmuslikult raskeks. Hüperemees gravidarum – rasedusaegne liigoksendamine – on seisund, mis võib muutuda eluohtlikuks ning mille taga on teadlaste sõnul nüüdseks tuvastatud selge geneetiline põhjus.

Teadlased on jõudnud järeldusele, et hüperemees ei ole pelgalt psühholoogiline nähtus ega juhuslik raseduse kõrvalmõju, vaid sellel on bioloogiline ja geneetiline alus. Uuringute käigus tuvastati konkreetsed geenid, mis mängivad rolli selle seisundi kujunemisel, pakkudes esmakordselt tõenduspõhist selgitust ühele enim vääritimõistetud rasedusprobleemidest.

See avastus on oluline mitmel põhjusel. Esiteks aitab see murda müüti, et liigne oksendamine raseduse ajal on kõigest naise enda kontrolli all või psühhosomaatiline. Teiseks loob geneetilise mehhanismi mõistmine aluse uute ravimeetodite väljatöötamiseks, mis võiksid aidata tuhandetel rasedatel kogu maailmas.

Hüperemees mõjutab hinnanguliselt 1–2 protsenti rasedatest ning on ajalooliselt olnud üks peamisi põhjusi, miks naised on raseduse ajal haiglasse paigutatud. Äärmuslikel juhtudel võib see seisund ohustada nii ema kui ka loote elu, kui seda õigeaegselt ja tõhusalt ei ravita.