Teadlased: Merkuuri kraatripõhjade jää pärineb ühest komeedist või asteroidist

Uus uuring viitab, et Merkuuri varjulistes kraatrites leiduv jää on pärit ühelt komeedilt või asteroidilt. See on üllatav avastus, kuna Päikesele lähimal planeedil pole vett pinnal ega atmosfääris.

Päikesesüsteemi sisemises osas asuva Merkuuri varjulistes polaarpiirkondade kraatripõhjades on leitud jääd, kuid kuni viimase ajani polnud selge, kuidas see sinna sattus. Nüüd viitab uus uuring sellele, et kogu see jää võib pärineda ühelt ainsalt komeedilt või asteroidilt, mis kunagi planeediga kokku põrkas.

Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet ning tema kuumal pinnal ei esine vedelat vett ega ka veeauru tema õhukeses atmosfääris – eksosfääris. Seetõttu on kraatripõhjades leiduv jää teadlastele pikka aega mõistatuseks olnud. Uue hüpoteesi kohaselt toimus korraga üks suurem kokkupõrge, mis tõi planeedile piisavalt vett.

Seni arvati, et Merkuuri jää on kogunenud aeglaselt paljude väiksemate kokkupõrgete käigus komeetide ja asteroiditega pika aja jooksul. Uus analüüs seab aga selle stsenaariumi kahtluse alla, tuues esile tõendeid, mis toetavad pigem ühe suure kosmilise keha tabamust.

Kraatripõhjad, kus jää asub, on alaliselt päikesevalguse eest varjus ning temperatuur on seal püsivalt äärmiselt madal, mis võimaldab jääl säilida miljardeid aastaid. Just sellised tingimused tegid neist piirkondadest ideaalse pelgupaiga vee jaoks, mis kunagi planeedile toodi.

See avastus on oluline mitte ainult Merkuuri ajaloo mõistmiseks, vaid annab ka laiemalt aimu sellest, kuidas vesi liigub Päikesesüsteemis. Teadlased loodavad tulevaste missioonide abil Merkuuri jää koostist lähemalt uurida.