TTÜ magistritöö: Läänemere kaablite katkemine võib halvata Eesti panganduse

Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud magistritöö hoiatab, et Eesti finantssektori tugev sõltuvus välisühendustest muudab pangandussüsteemi haavatavaks. Läänemere merekaablite katkemine võib päevapealt halvata igapäevased maksed ja pangateenused. Uurimistöö soovitab finantsasutustel luua sidekriisideks sõltumatud kohalikud makselahendused.

Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud magistritöö toob esile murettekitava asjaolu: e-riigina tuntud Eesti digitaalne taristu on tugevalt sõltuv välisühendustest, mistõttu võib Läänemere põhjas asuvate merekaablite katkemine halvata kogu finantssektori töö peaaegu üleöö.

Kaabliriski olemus

Eesti pangandus ja maksetaristu tugineb igapäevaselt rahvusvahelistele andmesideühendustele, mis kulgevad läbi Läänemere merekaablite. Selline sõltuvus tähendab, et ükskõik milline tõsine kaablikatkestus – olgu see inimtegevusest, sabotaažist või loodusõnnetusest tingitud – võib kriitilised finantsteenused korraks täielikult seisata.

Magistritöö järelduste kohaselt puudub Eesti finantsasutustel praegu piisav valmisolek selliseks stsenaariumiks. Uurimistöö rõhutab, et kohalikud pangad ja muu finantssektori infrastruktuur peaksid välja töötama sõltumatud makselahendused, mis toimiksid ka juhul, kui rahvusvahelised ühendused katkevad.

Soovitused finantsasutustele

Lahendusena soovitab magistritöö luua kohalikul tasandil toimivad varuplaanid ja alternatiivsed maksesüsteemid, mis ei vaja toimimiseks pidevat välisühendust. Selline lahendus võimaldaks kriisi korral säilitada vähemalt minimaalse maksevõimekuse riigisiseselt.

Teema on muutunud aktuaalseks ka laiemas Läänemere piirkonna julgeolekukontekstis, kus viimastel aastatel on registreeritud mitmeid kahtlaseid juhtumeid merekaablite kahjustamisega. Eesti kui digitaalse ühiskonna jaoks on selline haavatavus eriti murettekitav, arvestades, et suur osa avalikest teenustest ja majanduslikust tegevusest toimub veebis.