Ühe minuti loeng: miks on lastel õigused?

Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö dotsent Ingrid Sindi kirjutab laste õiguste ajaloost ja tähtsusest. Veel mitte kaua aega tagasi peeti last vanema omandiks, kuid tänapäeval on lastekaitse ja inimõigused lahutamatu osa ühiskonnast.

Laste õigused tunduvad tänapäeval enesestmõistetavad – iga laps sünnib inimõigustega, mida ühiskond on kohustatud kaitsma. Ometi on see arusaam suhteliselt uus nähtus inimkonna ajaloos, kirjutab Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö dotsent Ingrid Sindi.

Ajalooliselt käsitleti last pigem täiskasvanu omandina. Vanematel – ja paljudel juhtudel ka teistel täiskasvanutel – oli ühiskondlik luba otsustada lapse elu üle ilma, et keegi seda küsimuse alla seaks. Lapse enda tahe, vajadused ja heaolu ei olnud primaarne mure.

Tänapäeval on olukord kardinaalselt muutunud. Rahvusvahelised kokkulepped, sealhulgas ÜRO lapse õiguste konventsioon, kinnitavad, et lapsed on iseseisvad õiguste kandjad – mitte üksnes vanemate vara või riigi tuleviku tööjõud. See muutus on aset leidnud vaid mõne põlvkonna jooksul.

Sotsiaaltöö valdkonnas töötavad spetsialistid seisavad iga päev silmitsi küsimusega, kuidas tagada, et laste õigused ei jääks üksnes paberile kirjutatuks. Sindi hinnangul on oluline mõista, kust need õigused pärinevad ja miks need on vajalikud – sest ilma selle mõistmiseta on neid raske ka päriselt kaitsta.