Ukraina konflikt selgitatud: taust, käik ja miks see Eestile oluline on

Venemaa algatatud täiemahulise sõja Ukrainaga algus oli 24. veebruaril 2022 ja see jätkub tänaseni üle kolme aasta. Konflikt on arenenud droonisõjaks, kus Ukraina rünnakud Vene energiainfrastruktuurile põhjustavad märkimisväärset kahju, samas kui Venemaa massiivsel pommitamisel püüavad Kiievi ja teisi linnu hävitada.

Ukraina konflikt sai alguse 24. veebruaril 2022, kui Venemaa president Vladimir Putin andis käsu täiemahuliseks sissetungiks. See polnud esimene konflikt Venemaale ja Ukrainale vahel – juba 2014. aastal anekteeris Venemaa Krimmit ja sekkus Ida-Ukrainanasse. Kuid 2022. aasta sissetung oli märkimisväärselt laiem operatsioon, mille eesmärgiks oli Ukraina valitsuse kukutamine ja riigi okupeerimine. Paljud ennustajad arvavad, et sõja eesmärgiks oli kiire võit, kuid Ukraina vastu hoidis ära ja pakkus oodatust tugevat vastupanu.

Konflikt on juured sügavamalt ajaloos. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. aastal oli Ukraina iseseisev riik, kuid Venemaa on püüdnud jätkuvalt säilitada kontrolli oma endiste naaberriikide üle. 2004. aasta oranži revolutsioon näitas Ukraina rahva soovi liikuda läänepoolsete demokraatlike institutsioonide poole. Putin nägi seda kui USA-sponseeritud kirjaletõuget Venemaale käetud aladele. Selle taustal esines 2013. aasta Euromaidan-protest, mil Ukraina valitsus keeldus ELi liitumise lepingust, ja see viis 2014. aasta Venemaa sekkumiseni Krimmi ja Donbassiga.

Külm sõda on omalaadne – tegemist on droonisõjaga, kus teistsugused relvad ja taktikad domineerivad kui traditsiooniline lahinguväljade käsitlemise moodus. Ukraina on kasutuselevõtnud laialdaselt droone, mis on muutunud lahinguväljal kriitilisteks. Ukraina droonid ründavad regulaarselt Venemaa naftatehaste, elektrijaamade ja muud kriitilisi infrastruktuuri sügaval Venemaal. Neid rünnakuid tehakse sadade kilomeetrite kaugusel rindejoonest. Venemaa omakorda pommitab regulaarselt Ukraina pealinna Kiievi ja teisi linnu rakettide ja droonidega, pidades silmas tsiviilinfrastruktuuri ja elanikkonda.

Sõja peamised mängijad on Ukraina, juhtides Volodõmõr Zelenskõi all, ning Venemaa, mille juhib Putin. Ukrainale annavad toetust läänelikud riigid, eelkõige USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa, kelle kaudu tulevad relvad, rahaline abi ja varustused. Ukraina on saanud rakette nagu ATACMS, Storm Shadow ja muud täpsusrelvi. Teisalt on Ukraina drooniinnovatsioonis näidanud immanentkasvu, luues odavaid droonisüsteeme Vene vastu. NATO liitlased, sealhulgas Eesti, on andnud Ukrainale sõjalist ja humanitaarset abi. Venemaa omakorda saab toetust Hiinalt ja Iraanilt, kuigi see pole avalik.

Praegune olukord on rinde poolest suhteliselt staatiline, kuigi intensiivsed lahingud käivad Ida-Ukrainas. Donbassi piirkondades nagu Donetsk, Luhansk ja selle ümbruses käivad jätkuvad ja rasked lahingud. Venemaa jätkab sammsammu sammult Ida poole edenemist, kuigi kulud on kolosnaalsed. Ukraina on kaotanud territooriumi, kuid jätkab vastupanu. Tsiviillisi on evakueeritud ohtlikest piirkondadest turvalisematesse linnadesse riigi sees. Humanitaararvud on kohutavad – hukkunu arvud ulatuvad sadade tuhandeniteni, haavatu arvud veel suuremad.

See konflikt on Eestile oluline mitmel põhjusel. Esiteks on Eesti NATO liige ja seega ajab USA julgeoleku garantii Eestit otse. Kui Venemaa suudab Ukraina vallutada, võivad Balti riigid olla järgmised. Teiseks, Eesti on andnud Ukrainale olulist sõjalist abi, sealhulgas droonid, varustus ja vahendid. Kolmandaks mõjutab konflikt Eesti majandust ja energiatarnet. Neljandaks on Eesti paljud kollegid ja sõbrad Ukrainas võitlevad või on evakueeritud. Viiendaks, Venemaa on esitanud ähvardusi Balti riikide vastu, kus väidetavalt lubatakse Ukrainal kasutada õhuruumi rünnakuteks, ehkki Eesti eitab neid väiteid.

Sõja tuleviku osas on erinevad stsenaariumid. Optimistlikumad analüütikud leiavad, et Venemaa ressursid vähenevad ja Ukraina võib võita. Pesimistlikumad arvavad, et sõda võib venida aastateks, tekitades massiivset humanitaarset kannatust. Mõned poliitikud ja diplomaadid kutsuvad üles läbirääkimistele, kuid Ukraina on seni seadnud tingimused – Venemaale tuleks taganeda enne sõja algust või sellest enne. Venemaa omakorda nõuab Ukraina neutraalsust ja NATO-st lahkumist, mida Ukraina ja lääs ei aktsepteeri.

Sõja käigus on ilmnenud drooniinnovatsioonid, mis muudavad sõjapidamist. Ukraina kasutab järjest rohkem odavaid droone ja püüdurdroonide, mis maksavad tuhandeid dollareid, kuid suudavad hävitada kümnete miljonite dollarite suuruses varustuses. Venemaa on pidanud kohanema ja otsib lahendusi Ukraina droonide vastu. Droonide roll on muutunud kriitiliseks nii rinde ees kui ka pommitamistes tsiviilinfrastruktuuri vastu.