Ülestunnistus: Eesti teedel sõideti 100 km/h üle lubatud piiri

Kiiruseületamine on Euroopas laialt levinud nähtus – statistika järgi teeb seda kaks kolmandikku juhtidest. Eestis on kujunenud välja omamoodi tavaline käitumine, kus kaameratest möödasõitmisel lubatakse endale kuni +5–10 km/h lisamaksimumi. Kaasaegsed autod ja rakendused nagu Waze muudavad kiiruseületamise veelgi lihtsamaks.

Kiiruseületamine on Eesti teedel muutunud argipäevaseks nähtuseks. Euroopa statistika näitab, et kaks kolmandikku juhtidest ületab lubatud sõidukiirust – ning Eesti pole selles osas erand.

Paljud Eesti juhid teavad hästi, et liikluskaamerate juures on lubamatu, kuid praktikas aktsepteeritav kiirusevaru umbes +5 km/h. Politsei ei peata tavaliselt ka neid, kes sõidavad kuni kümme kilomeetrit tunnis üle piiri. See teadmine on juurdunud igapäevasesse liikluskäitumisse.

Olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et enamik tänapäevaseid autosid hoiatab juhti lähenevate kiiruskaamerate eest automaatselt. Lisaks kasutavad paljud juhid navigatsioonirakendusi nagu Waze, mis samuti teavitab kaamerastest ette. Nii on kiiruseületamine muutunud paljude jaoks peaaegu riskivabaks tegevuseks.

Ometi on kiiruseületamisel tõsised tagajärjed – iga lisakilomeeter tunnis suurendab avarii raskust ja ohtu liiklusõnnetuses hukkuda. Liikluseksperdid rõhutavad, et kiiruspiirangud pole meelevaldne bürokraatia, vaid põhinevad teeolukorra, asustuse ja ohutuse analüüsil. Ülestunnistused, kus juhid on sõitnud kuni 100 km/h üle lubatud piiri, näitavad, kui suur on lõhe reeglite ja tegeliku käitumise vahel.