Ülikoolid jätavad õpetajaid valmistamata muukeelsete õpilaste õpetamiseks

Haridusekspertide sõnul ei anna Eesti ülikoolid õpetajatele piisavat ettevalmistust muukeelsete laste õpetamiseks. Eestikeelse kooli reformiga muutusid kõik õpetajad tegelikult ka keeleõpetajateks, kuid ülikoolid ei ole seda pädevust süsteemselt õpetaja väljaõppes kajastanud.

Eesti haridusmaastik seisab ees suurte muudatuste ees, kuid ülikoolicõpe jääb neist muudatustest märkimisväärselt mahajäänud. Kui eestikeelse kooli reform on muutnud iga klassijuhataja ja õpetaja tegelikkuses keeleõpetajaks, siis formaalses õpetaja ettevalmistuses pole see reaalsus piisavalt kajastunud.

Haridusekspertide kriitika keskendub asjaolule, et muukeelsete õpilaste õpetamine nõuab spetsiaalset teadmiste ja oskuste komplekti, mida tavaline pedagoogika ei kata. Kui õpetaja peab toimetama klassiruumis, kus osa lastest on venekeelsed või muust keeleruumist pärit, siis vaja on mõistmist nii keeleomandamisest kui ka kultuurilisest erinevustest. Praegune ülikoolisüsteem loeb, et sellist huvi ja teadmisi arendab iga õpetaja iseseisvalt, mis on realiteedist väga kaugel.

Probleemi sügavus peitub selles, et Eesti muutuv demograafia ja koolisüsteemi reformid nõuavad proaktiivseid lahendusi. Ülikoolide õpetajakoolituse programmidele tuleks lisada kohustuslik komponent, mis käsitleks mitmekeelsete klassidega tegutsemist ja laste keelearengu toetamist. Sellise muudatuse tulemusel oleks iga uus õpetaja paremini varustatud reaalsete klassiruumide vajadustega kokkupuutuma.

Ekspertide arvates tuleks hariduspoliitika ja praktiline õpetajate ettevalmistus viimaks kooskõlla viia. Muukeelsete õpilaste edukus sõltub otseselt sellest, kui hästi nende õpetajad on selleks välja õpetatud. Ülikoolide süstemaatiliste muudatuste teel oleks võimalik parandada nii õpilaste õpitulemusi kui ka õpetajate professionaalset rahulolu.