Uppsala professor: Venemaad ootavad pärast sõda koledad stsenaariumid

Uppsala Ülikooli professor Stefan Hedlund prognoosib Venemaale kolme võimalikku tulevikustsenaariumi: killunemine, kokkuvarisemine ja põhjakoreastumine. Oma äsja eesti keeles ilmunud raamatus "Venemaast saab jälle Moskoovia" analüüsib ta sõjajärgse Venemaa arenguteid. Hedlund tutvustas oma ideid ka kirjandusfestivalil HeadRead.

Uppsala Ülikooli 72-aastane professor Stefan Hedlund on avaldanud eestikeelse raamatu «Venemaast saab jälle Moskoovia», mille originaalversioon ilmus 2025. aastal. Teos pakub põhjaliku analüüsi sellest, milliseks võib kujuneda Venemaa tulevik pärast praeguse konflikti lõppu.

Kolm tulevikustsenaariumit

Hedlund toob välja kolm peamist arenguteed, mida Venemaa võib järgida. Esimene on killunemine — riigi lagunemine eraldiseisvateks osadeks, mis tähendaks nii poliitilisi kui julgeolekukriise kogu piirkonnas. Teine stsenaarium on täielik kokkuvarisemine, mis hõlmab riikliku halduse ja majanduse laialdast läbikukkumist. Kolmanda variandina näeb professor Venemaa nn põhjakoreastumist — suletud, isoleeritud ja militariseeritud riigi kujunemist.

HeadRead tõi teema avalikkuse ette

Hedlund tutvustas oma analüüsi ka Eesti kirjandusfestivalil HeadRead, kus ta teemad leidsid ilmselt elava vastukaja. Eesti lugejaskonnale on Venemaa tuleviku küsimus eriti aktuaalne, arvestades riikide ühist ajalugu ja geopoliitilist lähedust.

Raamatu pealkiri «Venemaast saab jälle Moskoovia» viitab autori hinnangule, et Venemaa praegune riiklik mudel võib taanduda palju piiratum ja nõrgema mõjuga poliitiliseks moodustiseks — sarnaselt keskaegse Moskva vürstiriigiga. See on provotseeriv tees, mis seab kahtluse alla eelduse, et Venemaa jääb igal juhul ühtseks suurriigiks.