Uuring: eestlased tahavad II sambas riskijuhtimist, kuid valivad passiivsed fondid

LHV tellitud Norstati uuring paljastab paradoksi Eesti II samba turul: 68% elanikest peab oluliseks aktiivset riskijuhtimist, kuid tegelikkuses valivad paljud passiivsed fondid. See näitab lõhet inimeste eelistuste ja tegeliku käitumise vahel pensionisäästmisel.

Eesti pensionisüsteemi II sambas valitseb tähelepanuväärne paradoks – LHV tellitud Norstati uuringu kohaselt peab 68 protsenti elanikest oluliseks, et nende pensionivara kasvatamisel juhitakse riske aktiivselt, kuid reaalne käitumine räägib teistsugust keelt.

Soovid ja teod ei ühti

Uuringu tulemused viitavad selgele lõhele inimeste deklareeritud eelistuste ja tegelike valikute vahel. Ehkki enamus pensionikogujaid ütleb, et aktiivne riskijuhtimine on neile tähtis, on passiivsed indeksfondid kogumas üha suuremat populaarsust. Sellised fondid jälgivad turu keskmist ega reageeri muutustele paindlikult.

Teadlikkus ja otsustusvõimekus

Ekspertide hinnangul võib see vastuolu tuleneda mitmest tegurist. Ühelt poolt ei pruugi pensionikogujad täielikult mõista erinevust aktiivse ja passiivse fondijuhtimise vahel. Teisalt mõjutab valikuid sageli ka kulude teema – aktiivselt juhitud fondid on üldjuhul kõrgema haldustasuga kui passiivsed alternatiivid.

Pensionireform, mis jõustus 2021. aastal ja andis inimestele võimaluse II sambast väljuda, on muutnud kogu turgu oluliselt. Osa kogujaid on raha välja võtnud, teised on teinud aktiivseid ümberpaigutusi, mis tähendab, et fondivalikute tegemine on muutunud tähtsamaks kui kunagi varem.

Mida tähendab see tuleviku jaoks

Sellised turuuuringud on olulised, et aidata pensionisüsteemi arendajatel ja fondivalitsejatel paremini mõista, millest pensionikogujad tegelikult lähtuvad. Kui inimesed soovivad aktiivset riskijuhtimist, aga valivad madalama kuluga passiivsed fondid, vajab see teema selgemat avalikku kommunikatsiooni ja finantsharidust, et kogujad saaksid teha oma tegelikele eelistustele vastavaid otsuseid.