Uuring: enamik Eesti tudengeist käib õpingute kõrvalt tööl

Praxis Mõttekoja värske uuring näitab, et Eesti üliõpilaste majanduslik olukord on viimastel aastatel märgatavalt halvenenud. Üha suurem osa tudengitest on sunnitud kõrghariduse omandamiseks õpingute kõrvalt tööl käima.

Praxis Mõttekoja läbi viidud uuring toob esile murettekitava trendi Eesti kõrgharidusmaastikul: enamik üliõpilasi peab õpingutega samaaegselt tööl käima, et katta oma elamiskulud ja haridusega seotud väljaminekud.

Uuringu tulemused näitavad, et Eesti tudengite rahaline olukord on viimastel aastatel järjest halvenenud. Elukalluse tõus ning ebapiisav riiklik toetus on sundinud paljud üliõpilased tööturule, mis omakorda võib negatiivselt mõjutada õpitulemusi ja väljalangevust kõrgkoolidest.

Töötamine õpingute kõrval on muutunud pigem normiks kui erandiks. See seab noored keerulisse olukorda, kus tuleb leida tasakaal tööülesannete ja akadeemiliste kohustuste vahel. Eksperdid hoiatavad, et selline olukord võib pikemas perspektiivis kahjustada nii hariduse kvaliteeti kui ka Eesti konkurentsivõimet.

Probleemi lahendamiseks peavad poliitikud ja kõrgkoolide esindajad leidma tõhusaid meetmeid, sealhulgas õppetoetuste suurendamist ja taskukohasema elamispinna tagamist üliõpilastele. Praxis Mõttekoda on juba varasemalt rõhutanud vajadust vaadata üle kõrghariduse rahastamismudel, et tagada kõigile võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele.