Uuring: kehv tasakaal keskeas tõstab dementsuse riski 74%

Mahukas uus uuring tõi välja murettekitava seose keskealistel ja vanematel inimestel esinevate kukkumiste ning dementsuse väljakujunemise vahel. Teadlaste sõnul võib näiliselt süütu tasakaalukaotus olla varajane hoiatussignaal ohtliku ajuhaiguse kohta. Risk tõuseb uuringu kohaselt lausa 74 protsenti.

Uus suuremahuline uuring on avastanud murettekitava seose keskealistel ja vanematel inimestel esinevate tasakaaluhäirete ning dementsuse tekkerisski vahel. Teadlaste hinnangul võib näiliselt igapäevane probleem — sage kukkumine või raskused tasakaalu hoidmisel — osutuda üheks esimeseks märgiks, et inimese aju tervisega on midagi tõsiselt valesti.

Uuringutulemused näitavad, et kehva tasakaaluga inimestel on dementsuse väljakujunemise risk kuni 74 protsenti kõrgem võrreldes nendega, kelle tasakaal on heas korras. See on märkimisväärne leid, mis võib muuta arstide lähenemist nii keskeaga patsientide jälgimisele kui ka ennetavale ravile.

Teadlased rõhutavad, et tasakaaluhäirete ja dementsuse vaheline seos pole juhuslik. Mõlemad seisundid on seotud ajufunktsioonide halvenemisega ning kukkumised võivad olla märk sellest, et aju motoorseid ja kognitiivseid funktsioone koordineerivad alad on juba mõjutatud. Seega võib tasakaalukaotus ilmneda palju enne klassikalisi dementsuse sümptomeid, nagu mäluprobleemid.

Ekspertide sõnul võiks see avastus anda arstidele uue ja lihtsa tööriista dementsuse varajaseks tuvastamiseks. Lihtsad tasakaalutestid rutiinsel tervisekontrollil võiksid aidata tuvastada kõrge riskiga inimesi juba enne seda, kui haigus on jõudnud kaugemale areneda. Varajane avastamine on oluline, sest see annab rohkem aega eluviisi muutmiseks ja võimalike sekkumismeetmete rakendamiseks.