Valu rinnus: millal on tegemist infarktiga ja millal millegi muuga?

Valu rinnus on üks sagedasemaid põhjuseid, miks inimesed pöörduvad erakorralise meditsiini osakonda. Kuigi infarkt on esimene mure, mis pähe tuleb, võivad sümptomite taga peituda hoopis seedeprobleemid, lihaspinged või muud seisundid. Eksperdid soovitavad mitte eirata ühtegi rinnavalu.

Valu rinnus tekitab enamikus inimestes koheselt hirmu südameataki ees – ja põhjusega. Rinnavalu on üks levinumaid põhjuseid, miks pöördutakse erakorralise meditsiini osakonda, ning mõnikord on tõepoolest tegemist eluohtliku olukorraga, mis nõuab viivitamatut sekkumist.

Siiski peidab rinnavalu taga sageli ka muid, vähem ohtlikke seisundeid. Üks levinumaid on gastroösofageaalne refluks ehk kõrvetised, mille puhul happeline maosisu tõuseb söögitorru ja tekitab põletustunde, mida võib kergesti südamevaluga segi ajada. Lisaks võib valu põhjuseks olla lihaspinge – näiteks pärast rasket füüsilist tööd või korduvaid liigutusi.

Mida tähele panna?

Arstid toovad välja mitmeid märke, mis aitavad eristada tõsisemat südameprobleemi muudest põhjustest. Südameinfarktile viitavad sageli pigistav või survetunne rinnus, valu levimine vasakusse kätte, lõualuu või selga, higistamine, iiveldus ning hingamisraskused. Sellised sümptomid nõuavad kohest arstiabi.

Teisalt võib valu olla terav ja punktiirne, süveneda sügaval hingamisel või kehahoiaku muutmisel – need tunnused viitavad pigem lihaste, luude või kopsuprobleemidele. Ka ärevushäired ja paanikahood võivad tekitada tõelise füüsilise valu rinnus, mistõttu ei tohi psühholoogilisi tegureid alahinnata.

Millal minna arsti juurde?

Meditsiinitöötajad rõhutavad, et kahtluse korral tuleks alati pöörduda arsti poole ega tohiks proovida ise diagnoosi panna. Eriti kehtib see vanematele inimestele, diabeetikutele ning neile, kellel on südamehaiguste riskitegurid – nende puhul võivad sümptomid olla tavapärasest erinevad või hoopis tagasihoidlikumad. Parem üks kord rohkem arsti juures käia, kui jätta tõsine probleem märkamata.