Vöötohatise vaktsiin võib teadlaste sõnul vähendada dementsusriski

Uued teadusuuringud viitavad, et vöötohatise vaktsiin võib olla seotud väiksema dementsuse tekkeriskiga eakamatel inimestel. Teadlased usuvad, et viirusnakkuse pidurdamine võib kaitsta ka aju tervise eest. Täiendavaid uuringuid peetakse siiski vajalikuks.

Vöötohatis, mida tuntakse eelkõige valulike nahalöövetena eakamatel inimestel, on teadlaste tähelepanu all uuel põhjusel. Hiljutised uuringud viitavad, et vöötohatise vastu mõeldud vaktsiin võib olla seotud väiksema dementsuse tekkeriskiga.

Viimasel aastakümnel on mitmed teadusuuringud näidanud seost vöötohatise vaktsiini saamise ja dementsuse riski vähenemise vahel. Teadlased usuvad, et varicella-zoster viirus, mis põhjustab vöötohatiset, võib mängida rolli ka neuroloogiliste muutuste käivitamisel, ning vaktsiiniga viruse aktiivsuse piiramine võib seetõttu kaitsta ka aju tervise eest.

Vöötohatis tekib siis, kui lapsepõlves läbipõetud tuulerõugetest organismi jäänud viirus taasaktiveerub, valdavalt vanemaealistel või nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel. See avaldub tugeva põletustunde ja nahalöövetena, sageli ühe kehapoole piirkonnas. Lisaks vahetuile valudele on haigus seotud ka pikaajaliste tüsistustega.

Ekspertide sõnul vajab vaktsiini ja dementsuse riski vaheline seos veel täiendavat uurimist, kuid esialgsed tulemused on piisavalt paljulubavad, et soovitada vöötohatisvastast vaktsineerimist üle 50-aastastele inimestele. Mitmes riigis on see vaktsiin juba riiklike immuniseerimiskavade osa.