Waze'i trahvimine Euroopas: miks Eesti teisiti tegutseb?

Paljudes Euroopa riikides trahvitakse Waze'i kasutajaid kiiruskaamerate asukoha jagamise eest, kuid Eestis sellist keeldu ei ole. Erinevus tuleneb riigiti erinevatest seadustest ja nende tõlgendamisest.

Waze'i rakendus on muutnud navigatsiooni teaduse ja reaalajas info jagamisest on saanud miljonite kasutajate ühine praktiika. Kuid Euroopa eri paikades seisavad juhid vastakuti küsimusele: kas kiiruskaamerate asukoha jagamine on abistav info või seaduse rikkumine?

Mitmes Euroopa riigis on asutused võtnud seisukoha, et kiiruskaamerate asukohade teatamine võib olla illegaalne. Prantsusmaal, Šveitsis ja Rootsis on kohtud ja ametnikud jõudnud järeldusele, et selline tegevus võib rikkuda liiklusseadusi või politseiseadusi, mis keelust piilumis- ja politseitegevusega seotud teabe levitamist. Trahvid ulatuvad sadadest kuni tuhande euroni.

Eestis aga sellist ametlikku keeldu pole. Meie liiklusseadused ei sisalda otsest sätteid, mis takistaks kiiruskaamerate asukohtade jagamist kaaskasutatavate navigatsiooniarenduste kaudu. See teadlik valikutegemine peegeldab erinevaid käsitlusi sellele, kuidas tasakaalustada julgeolekut ja liiklusohutusteadlikkust.

Juristide hinnangul sõltub trahvistamise legitiimsus sellest, kas info jagamist peetakse üldiselt kasulikuks või süütegude aitamiseks. Eestis on senini valitud liberaalsemat lähenemist, lubades kasutajatel jagada reaalajas teavet, mis võib parandada üldist liikluskäitumist ja ohutusteadlikkust.

Ainult aeg näitab, kas Eesti jääb sel seisukohal või kaldub Euroopa suundumuste poole, kus turvalisus kaalub kasutajate õigusi.